(Kommentaar 12. augusti Sakalas ilmunud loole «Maakoolide tegelikkus erineb teadlaste oletustest».)
HIRMUL ON SUURED silmad. Seda vanasõna sobib kasutada Eesti võrgust rääkides, sest tihti kiputakse kolle nägema seal, kus neid pruugi olla.
Eesti rahvaarv väheneb ning minejaid ja skäijaid on vähem, samas on Eesti arv suuresti jäänud tasemele, kui lapsi sündis rohkem. Omavalitsustel, kes on Eestis peamised pidajad, tuleb selles olukorras paratamatult kohaneda ning oma valikuid teha. Kaalukeel on omavalitsuse rahaline võimalus – kui omavalitsus suudab ülal pidada pisikesi , mis pakuvad õpilastele head haridust, siis sellele pane Eestis keegi kätt ette.
Nagu osutas e võrgu analüüs, hakkab väikestele omavalitsustele ülalpidamine üle jõu käima ning mõni aste või terve tuleb sulgeda. Need ole populaarsed otsused ning too kohalikel valimistel hääli.
Ettenägelikumad omavalitsused on need stsenaariumid läbi mänginud ning varakult teinud rasked otsused, neid oma inimestele selgitanud. Teised aga lükkavad otsustamist edasi ning leiavad mõne aasta pärast end samast raskest olukorrast.
VÕRGU MUUTMISE otsustega kaasne enamasti häid uudiseid, sestap kiputakse vastutust panema ka neile, kes otseselt asjasse puutu. Nii leiab vahel lehest loo sellest, kuidas hakkab sulgema.
, vaid soovib võrgu analüüsiga anda omavalitsustele otsustamiseks usaldusväärset infot. suurust arvesse võttes arvutasime, kui paljudest st meile 2020. aastal piisaks, et õpilased ära mahutada. Viljandimaa puhul selgus, et 2013. aastal 29 põhikooli asemel piisaks 2020. aastal 14 st. Kui prognoosi tulemuseks võtta väiksemad d, on ka tulemused teistsugused. Aga arvutame sel juhul selle üle!
Sakala artiklis «Maakoolide tegelikkus erineb teadlaste oletustest» tuuakse välja, et mõttekoda soovitanuks muuta paljud Viljandimaa d algkoolideks. On oluline märkida, et e analüüs teinud soovitusi tüüpide osas, kas rajada lasteaed-algkool, kolme- või kuueklassiline algkool või põhikool. Need valikud on omavalitsuse teha. Analüüs osutas, missugused d oleksid Viljandimaa omavalitsustesse optimaalsed. Enamikus valdades piisaks ühest 400 õpilasega põhikoolist, Kolga-Jaani ja Kõppu kui hõreda asustusega valda piisaks 76 õpilasega põhikoolist, Mõisakülla veelgi pisemast.
Laura Kirss,
mõttekoja juhatuse liige ja võrgu analüüsi üks autoreist