Viimastel riigikogu valimistel domineeris erakondade valimislubadustes pensionide osas kas praeguse olukorra säilitamine või mõnevõrra paremate tingimuste loomine vanaduspensionäridele, otseselt lahendusipensionisüsteemi jätkusuutlikkuse osas keegi välja ei pakkunud.

Praxise sotsiaalkaitse teemapaber, mis analüüsis 2015. aasta riigikogu valimiste ajal erakondade antud valimislubadusi, tõi pensionite osas välja, et otseselt pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse peale ükski erakond ei mõelnud. Küll aga oli Keskerakond (KE) ainuke, kes tõi välja, et ollakse pensioniea tõstmise vastu, samas kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) lubas paindlikku pensioniiga.

Nii KE kui ka SDE olid ka need erakonnad, mis otseselt lubasid ka pensione suurendada. KE lubas taastada pensionide ostujõu ja SDE lubas tõsta pensionid nelja aastaga 560 euroni. Samas näitas Praxise prognoos, et kehtivate reeglite kohaselt oleks 2019. aastaks keskmine vanaduspension ligi 450 eurot.

Reform koos SDE ja KE-ga lubasid säilitada pensionide tuluvabastuse senisel moel, nii IRL kui EKRE lubasid pensionide maksuvabastust ka töötamise korral. Vähemalt nii võis Praxise hinnangul tõlgendada EKRE sõnastust ja IRLi oma koos plaanitud maksureformiga.

Oli ka ettepanekuid pensionite eriskeemide laiendamise osas. Näiteks EKRE ja KE käisid välja lesepensioni, võitlemaks suurema üksikute eakate naiste vaesusriski vastu, ning IRL pakkus edasilükatud komponendi osas emapensioni kiiremat taastamist. EKRE soovis ka laste kasvatamist enam arvestada tööstaaži puhul.

Ebapopulaarset ettepanekut eripensionite kaotamise osas ükski erakond valimistel jutuks ei võtnud. Pigem sooviti seda säilitada näiteks kaitseväes – seda mainis IRL – ja sisejulgeolukuvaldkonnas, kus see oli oluline KE-le ja osaliselt ka SDE-le. Pensioniõiguse saajate ringi soovis laiendada IRL vabakutselistele loovisikutele ning üldisemat tööandja pensionit lubas SDE.

KE ja EKRE soovisid esimesest sambast vähendada pensionide seotust palgast, IRL tahtis muuta koefitsentide arvutamist näiliselt õiglasemaks, muutmata selle sisulist mõju.

Praxise, riigikontrolli, rahandusministeeriumi ja rahvusvaheliste organisatsioonide analüüside põhjal tõi uuringufirma sotsiaalkaitse teemapaberis välja ka peamised Eesti pensionisüsteemi adekvaatsust ja jätkusuutlikkust iseloomustavad aspektid.

Eesti vanaduspensionid on väikesed, kuid ülalpool absoluutset vaesuspiiri. Materiaalse ilmajäetuse määr ei ole eakate seas kõrgem kui keskmiselt rahvastikust. Raskemas olukorras on töövõimetuspensionärid. Ka on väga madal rahvapension.  Praxise enda analüüsid näitavad, et tulevikus pensionide ebavõrdsus ja pensionäride vaesusrisk suureneb oluliselt.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse osas märkis Praxis, et kuigi Eesti riikliku pensionisüsteemi kulud ei ole rahvusvahelises võrdluses suured – ulatudes kuue kuni kaheksa protsendini SKPst eri aastatel -, ei piisa selle katmiseks enam sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast, mistõttu on vajalikud katted ka muude maksutulude arvelt.

Pensionisüsteemi reform on täna taas päevakorras, kuna sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tutvustas eile oma plaani tõsta pensioniiga 70. eluaastani, kaotada soodus- ja eripensionid ning teha teisigi muudatusi täna kehtivas pensionisüsteemis.