Kokkupuuted töömaailmaga soodustavad noorte siirdumist haridusmaailmast tööturule ja ennetavad NEET noore staatusesse sattumist (Ballo jt 2022, Sõstra 2023). Kuigi kriitikana on väidetud, et varajane töökogemus võib mõjuda negatiivselt noorte vaimsele tervisele ning võtab tähelepanu hariduse omandamiselt, siis kokkuvõttes hinnatakse varajase töötamise mõju pigem siiski positiivseks. Olulist rolli omavad süsteemis seejuures tööturuasutused – nende teenused ja toetused noorte töövalmiduse toetamiseks ning noortele töötamise võimaluste loomiseks.
Läbiviidava uuringu eesmärgid on:
(1) Selgitada välja töötukassa alaealise töötamise toetuse (meetme) tulemuslikkus, sh kuivõrd see motiveerib tööandjaid alaealisi tööle võtma;
(2) Analüüsida alaealistele töökogemuse pakkumise süsteemi ja seda toetavaid meetmeid nii Eestis kui teistes Euroopa riikides ning pakkuda visiooni, milline see võiks tulevikus Eestis olla.
Täpsemalt võetakse statistiliste abil meetodite abil vaatluse alla alaealiste värbamise ja nende töötamise toetamise kasutamisega seotud mustrid ja võrreldakse neid teiste Euroopa riikidega. Et kaardistada Eesti alaealiste töötamise toetamise süsteem tuvastatakse dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuude abil erinevate institutsioonide roll ja koostöökohad, individuaalintervjuude abil selgitatakse välja alaealiste värbamist mõjutavad tegurid tööandjate vaatest. Tulemused võimaldavad pakkuda soovitusi alaealiste töötamise toetamise süsteemi arendamiseks.