Majanduslikult niigi kitsal ajal tulevad tööd otsima laulva revolutsiooni põlvkonnad.
Praegu otsivad usinalt tööd paljud varasemalt töökohalt koondatud professionaalid. Kõrgharitud, kuid kogemusteta noortel on nende kõrval senisest veelgi raskem löögile pääseda.
„Tööd leiab ainult sel juhul, kui on eelnev kogemus või kui ise intensiivselt otsida,” ütles Tallinna ülikooli inglise keele ja kultuuri teise kursuse tudeng Liis Raidla. Tudengineiu sõnul on ta otsustanud tulevikus õpinguid jätkata magistrantuuris ning kõrvale õppida ka midagi praktilist. „Minu erialal on konkurents suur, olen „maa tuleb täita lastega” põlvkonnast. Vähem aktiivsetel tudengitel on keeruline kohustuslikku praktikakohta leida,” märkis Raidla, kellel on kokku ligi 90 kursusekaaslast.
Raidlal endal on ette näidata tõlkekogemus, plaan on minna välismaale end täiendama.
Tuleb mõelda ümberõppele
Poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk selgitas, et ühelt poolt on firmad languse ajal altimad väiksemate koondamishüvitiste tõttu noori koondama, teisalt on värsketel tööealistel keeruline kohta leida. „Lähiaastatel on tööturule sisenemas suured keskkooli või kutsekooli lõpetanud laulva revolutsiooni põlvkonnad, lisaks veel ülikooli lõpetanud noored,” märkis ta.
Võrgu arvates oleks üks võimalus üle vaadata äsja ülikooli lõpetanud noorte ümberõppe võimalused.
„Kui tõesti selgub, et ootused, mis viis aastat tagasi olid noortel, kui nad hakkasid õppima finantsjuhiks või avalikku haldust, olid täiesti ekslikud, siis võiks ju kaaluda noortele ülikoolis või rakenduskõrgkoolis tasuta teise kõrghariduse omandamise võimalust – näiteks ajaloolasest keemikuks, ärijuhist inseneriks.”
Viimase kahe nädala jooksul uuris Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) tudengite majandusseisu. Valim oli esinduslik – enam kui 2700, kellest vaid veerand kinnitas, et neil pole vaja tööl käia. Seda rühma tasakaalustas teine veerand, kes on pikemat aega juba tööd otsinud, seni eduta.
„Ellu tuleks kutsuda riiklik programm noorte tööhõive suurendamiseks, samuti peaks riik motiveerima ettevõtjaid rohkem üliõpilasi oma tegevusse kaasama. Vaja oleks välja töötada praktikakorralduse süsteem,” resümeeris EÜL-i kommunikatsioonijuht Tarmo Seliste.
Suurärimees Urmas Sõõrumaa kinnitas, et praktikakohtade võimaldamine on tõesti suure tähtsusega. „Loodan, et neid ettevõtteid, kes sellise heategevusega tegelevad, on võimalikult palju. Noortel on kogemust vaja juba õpingute ajal, see aitab töö leidmisele kaasa,” lisas ta.
Ettevõtja Anton Kuznetski nentis, et viimasel ajal on tööandja valikuvõimalus suurenenud. „Turule on tekkinud tõesti palju häid inimesi,” ütles ta. Odava tööjõukuluga saadud tudengi palkamine oleks Kuznetski sõnul sageli mahavisatud aeg.
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Annika Tina sõnul on Eesti noortel senini hästi läinud – ligi kolmveerand noortest on leidnud tööd juba õpingute ajal või koguni enne õppima asumist.
Küsitlusest peegeldub surutis
•• Üliõpilaskondade liidu hiljutisest küsitlusest selgub, et viimase kuue kuu jooksul oli kaotanud töö koguni ligi kümnendik küsitletud tudengeist.
•• Kolmandikul küsitlusele vastanud enam kui 2700-st tudengist oli viimase poole aasta jooksul kaotanud töö mõni pereliige või elukaaslane.
••Raskusi laenude tasumisel möönis 15 protsenti tudengeist. Sealhulgas üle viiendiku kõigist küsitletutest elab isiklikus majas või korteris, mis tavaliselt tähendab laenukohustusi.
••Üliõpilaste optimism on võrreldes möödunud aastaga siiski kahanenud: senise 35% asemel on oma majandusliku olukorraga rahul kõigest 12%.
•• Kuus kuud tagasi, eelmise võrreldava uuringu ajal ei olnud oma olukorraga rahul 16% vastanuist, nüüd nuriseb juba kolmandik kõigist küsitletuist.
••Majanduslike raskuste ilmnedes lubab lõviosa tudengitest, 68%, et hakkab tööd otsima, või kui töökoht juba olemas, siis vaadatakse ringi lisatöö järele.