Valitsuse kavatsus peatada ajutiseks teise pensionisambasse raha suunamine ja kasutada seda muuks otstarbeks on esile kutsunud vastakaid reaktsioone, alates selle mõtte täielikust taunimisest kuni ettepanekuteni teine sammas kui algusest peale mõttetu üldse kaotada.
Tagantjärele tarkadena võime tõesti öelda, et kõik meie vahepeal teise sambasse kogutud säästud on ostujõudu kaotanud, hoolimata sellest, et Eesti pensionifondide haldustasud on olnud ühed Ida-Euroopa riikide kõrgemad. Lootus toetuda oma tulevaste pensionide kindlustamisel arenenud finantsturule on vähemalt ajutiselt saanud tugeva tagasilöögi.
Võime ennast lohutada, et meie ei ole ainukesed, kes on selles osas rehale astunud. Tunnustatud majandusteadlased Nicholas Barr ja Peter Diamond loetlevad oma hiljutises raamatus „Reforming pensions” hulga vigu, mida majandusteadlased, sealhulgas Maailmapank, kes nõustas ka Eesti pensionireformi, on oma analüüsides ja soovitustes teinud. Alates naiivsetest eeldustest, et finantsturg toimib perfektselt, kuni lootuseni, et inimesed suudavad keerulisest finantsmatemaatikast mõista, mis mõjutab nende tulevast pensioni, ja teevad seetõttu ratsionaalseid valikuid.
Pensionisüsteemi kujundamine on keeruline, sest püütakse saavutada korraga mitut eesmärki. Meie esimene sammas peaks kaitsma inimesi vaesusse langemise eest, teine sammas aitama säilitada elustandardit ja kolmas sammas lubama inimestel oma isiklikke eelistusi ja fantaasiaid säästude paigutamisel paremini rakendada.
Kui peatame nüüd ajutiselt maksed teise sambasse, siis vähenevad inimeste kohustuslikud säästud ja väheneb inimeste tuludest sõltuv teise samba pension, kuid esimese samba pension suureneb pisut. Näiteks 35-aastasel inimesel, kellel on pensionini jäänud veel 28 aastat ja kes on kogunud oma teise sambasse praeguse seisuga 70 000 krooni, võib ulatuda kaotus tulevase igakuise pensioni keskmises suuruses teisest sambast umbes viie protsendini. Kuid osalt kompenseerib selle praegune suurem tarbimisvõimalus ja osalt ka osaliselt suurem esimese samba pension. Rohkem kaotavad sellest ümbersuunamise katkemisest kõrgepalgalised ja vähem madalapalgalised.
Samas võib tuua võrdluseks, et kui pensionifondid suudaksid olla efektiivsemad ja alandada iga-aastaseid valitsemistasusid kas või 0,2% protsendi võrra, siis sellest piisaks, et inimeste tulevane pension ei väheneks.
Seega usun, et enamiku inimeste jaoks ei tähenda teise samba maksete ajutine katkemine väga suurt kaotust. Seda enam, et iga majandusõpik hakkab pihta sellest, et tarbimise silumine suurendab inimeste heaolu. Seega pole praegu, majanduskriisi ajal mõtet sundida inimesi vägisi säästma, vaid võiks lasta neil tarbida ja jätta selle teise samba osa neile kätte. Ja need, kes väga soovivad madala hinnaga aktsiaid osta, võiksid seda teha, kasutades kolmanda pensionisamba võimalusi. Kompromissiks võiks valitsus tõsta nende jaoks kolmandale sambale kehtestatud tulumaksusoodustuste piirmäära.
Läikivad reklaambrošüürid
Rahvastiku vananemisest tingitud pensionide kahanemise vastu saab võidelda ka suurendades meie inimeste toodetavat toodangut. Üks võimalus on olla produktiivsemad, teine võimalus on rohkem töötada. Üks produktiivsuse suurendamiseks tehtud ettepanek on soovitanud, et teise samba raha võiks suuremas osas investeerida Eestisse. Alternatiiv on investeerida oma raha riikidesse, kus on noorem rahvastik ja selle võrra kiirem majanduskasv.
Vaadates pensionisüsteemi eesmärke, ei soovita mina teise samba fondide Eestisse investeerimise võimaluste suurendamist kui pikaajalist poliitikat. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks, meil valitseb ideede puudus, kuhu mõistlikult raha panna. Viimastel aastatel tuli Eestisse väga palju laenuraha ja mitmed tehtud investeerimisotsused on tagantjärele osutunud valeks. Praegu näeme, et me ei ole suutelised efektiivselt ära kasutama Euroopa tõukefondide raha. Räägitakse Arengufondi suurtest halduskuludest ja vähesest investeerimisvõimest.
Teiseks, Eesti on väga väike riik, mistõttu juba riski hajutamiseks on otstarbekas investeerida väljapoole. Investeerides nii esimese kui ka teise samba raha Eestisse, koondame me nii Eesti majandusest tulenevat riski kui ka poliitilist riski.
Tuleb ka nõustuda üleskutsetega, mis soovitavad siduda inimeste pensioni rohkem laste arvuga ja sellega kaudselt suurendada esimese samba rolli pensionide rahastamisel.
Tuleks vähendada pensionifondide administratiivkulutusi läikivatele reklaambrošüüridele. Inimesi peaks ka pensionisüs-teemi nüansside kohta rohkem harima, et nad oskaksid erinevate säästmisalternatiivide vahel valikuid teha.