Käesoleva analüüsi eesmärk on leida Eesti vabatahtlike töö hind rahas ning selle sotsiaalne väärtus. Analüüs aitab kaasa „Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni“ ning kehtiva „Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014“ eesmärgile väärtustada ja edendada vabatahtlikku tegevust.
„Ühe olulise tulemusena leitakse uuringus, et igasugune seos sotsiaalse sidususe ja vabatahtliku tegevuse vahel kehtib vaid uuritava ühiskonna kohta, ehk teisisõnu, ei ületa kultuurilisi piire.“ – Risto Kaarna
Projekti tulemustest selgus veel, et kui vabatahtlikele peaks palka maksma, siis avalikul ja kolmandal sektoril kuluks eelarvelisi vahendeid nimetatud ülesannete täitmiseks ja töö tegemiseks 0,2%-0,56% SKP-st (2010. aasta seisuga 29-82 miljonit eurot). Vabatahtliku tegevuse seosed sotsiaalse väärtuse väljunditega (sotsiaalne sidusus, kodanikuaktiivsus, usaldus, koostöö jms) on ebaselged ning sõltuvad paljudest teguritest, sh kultuurilistest eripäradest. Et neid seoseid Eesti kohta hinnata, on tarvilik mõõta ning koondada erinevaid sotsiaalse väärtuse indikaatoreid. 
Uuring soovitab kodanikeühendustel hindamise arendamiseks planeerida ja pidada arvestust kaasatud vabatahtlike arvu ning nende panuse üle, samuti võiksid nad oma tegevusteks rahastuse taotlemisel kaaluda võimalust näidata vabatahtlike panust osana omafinantseeringust. Avalik sektor peaks toetama kodanikuühenduste püüdlusi vabatahtliku tegevuse hindamiseks. Samuti tuleks hindamise arendamisel püüelda regulaarsuse ning standardsete lahenduste poole. Metoodika koha pealt tuleks vastavalt Rahvusvahelise Tööjõu Organisatsiooni (ILO) soovitusele lisada Eesti Tööjõu Uuringusse vabatahtliku töö moodul, mis põhineks ILO poolt välja töötatud küsimustikul. See aitaks oluliselt kaasa aktuaalse info saamisele vabatahtliku tegevuse kohta ning võimaldaks senisest oluliselt paremaid rahvusvahelisi võrdlusi.